Alustasime ORID "valemist" ehk Deidre laseb yli6pilastel pidada blogi, kus nad peavad kirjeldama mingit tundi v6i p2eva m66dunud n2dalast. O ehk observ ehk faktid, R ehk reflect ehk tunded ja emotsioonid, I ehk insights ehk mida ma teada sain, uut 6ppisin, D ehk decision ehk mis muutuse ma teen sellest kogemusest l2htudes.
Yks suuremaid teemasid oli 'service learning' ehk 6ppimine l2bi heategevusprojektide, mis hakkab pihta juba keskkoolis. Mainisin yhes varasemas postituses, et 6pilased saavad koolist broshyyri, kus kirjas v6imalikud variandid, nii et igayks saab ise valida. See ei ole kohustuslik, aga tundub, et suurem osa osaleb, eriti need, kellele ylikooli sissesaamine oluline on. Akadeemilised tulemused on 50% ja muu tegevus ja aktiivsus on 50% sissesaamisv6imalustest. V6rdluseks, Eestis toimub sissesaamine ainult akadeemiliste tulemuste p6hjal.
Ylikoolis omakorda soositakse ka igasugustest sellelaadsetest tegevustest osav6tmist ja vabatahtlikku tegevust, j2lle omakorda edaspidi t66le saamisel vaadatakse, mis inimene sa oled.
Paar yli6pilast esitasid ka k6nevormis, mis nad service learning asjast arvavad ja mida nad ise teevad.
Teises Deidre yli6pilaste tunnis arutlesime kultuurilise mitmekesisuse ja nn dominantkultuuri yle, ehk tehke endale test ja pange kirja 10 asja enda kohta, vastates kysimusele: "Kes ma olen?" (tulemusi selgitan hiljem).
Mulle v6ga meeldis, kuidas D neid tunde l2bi viis, kasutas muuhulgas ka speed date tehnikat ja walk a mile varianti.
Speed date t2hendas seda, et k6ik pidid vastma kysimusele, aga aega oli paaris r22ida ainult 2 minutit, seej2rel leidsid uue paarilise ja r22kisid jne siis uus kysimus ja 3X vahetused. Loomulikult v6is juurde lisada eelmiselt paariliselt saadud ideid.
Walk a mile jaoks t2itis igayks linnukestega kysimustiku ehk m2rkisid v2ited, mis sinu kohta k2isid. Siis l2ksid paberid ringlusse: k2idi ringi ja vahetati nii mitu korda, et l6puks ei teadnud keegi, kelle vastuseid ta enda k2es hoidis (v2ga hea v6imalus end ausalt v2ljendada :) ) Siis loeti v2ide ette ja kelle lehel oli vastus m2rgitud, astus ette: visuaalselt kohe selge kui paljud nii vastasid. Shokeeriv oli teda saada, et 10% on fyysiliselt rynnatud nende v2limuse p2rast v6i, et 5% on pidanud p2ev otsa s66mata olema sellep2rast, et perel ei ole olnud raha s66gi jaoks jne. Arvasin, et ehk on vastused erinevad seep2rast, et meie rahvusvaheline seltskond oli kohal. Aga minu k2rval oli tydruk, kes ytles, et ta on sarnast kysimustikku teinud yhel teisel kursusel ja ka ameerika yli6pilastel on v6ga varieeruv taust.
Jioanna tund toimus muuseumi koosolekuruumis ( j2rgmise n2dala l6pus tahaks sinna muuseumit ka vaatama minna), teemaks olid erinevad "kuumad teemad" USA haridusmaastikul: alates muidugi riiklikust 6ppekavast, mida siin ei eksisteeri, kuid valitsuse poolt propageeritakse, l6petades teismeliste enesetappude ja alaealiste rasedusega. Kuna esmasp2evaks peame ette valmistama yhe esitluse haridus-kooli- teemal, mis on meie jaoks kuum teema v6i mis meie jaoks tundub oluline, siis oli p6nev kuulata lyhikommentaare k6igil teemadel, ehk mis on yldine suundumus USAs. Ka Jioanna andis meile omakirjutatud 6piku, mida ta oma yli6pilastega kasutab.
Tagasi "kes ma olen?" testi juurde: arvatavasti need asjad, mida sa enda kohta ei maininud v6i eraldi v2lja ei toonud, ei ole ymbritseva keskkonna puhul olulised (kas eestlastest keegi kirjutas, et ta on valge, v6i keskklass, v6i hetero, v6i.....) ja need asjad, mida esimeste asjade hulgas nimetasid ja mille v2ljam6tlemisega kaua aega ei l2inud, on olulised ka sinu jaoks, ehk enda identiteedi jaoks.
No comments:
Post a Comment