4. veebruar:"There are many ways to skin the cat"

T2na olime suurema osa ajast "oma" maja seminariruumides ja tegelesime nn yksteiselt 2ppimisega: r22kisime Deidre Combs'iga juhi omaduste neljast kategooriast: praktiline, emotsionaalne e empaatiline, loominguline ja probleemide lahendaja. P2nev oli kuulata, kuidas igas riigis 2petaja kui liidri rolli n2hakse ning millele rohkem r2hku pannakse. Araabia taustaga inimesed ytlesid, et klassis nad eriti oma emotsionaalset-empaatilist kylge ei n2ita, sest siis ei v2ta 2pilased neid enam t2siselt. Ka Aafrika-Aasia p2ritolu 2petajad ytlesid sama. Indias on lubatud ka kehaline karistamine kui 6pilane valesti k2itub. K6igis neis riikides peab 2pilane 6petaja suhtes v2ga respektiga k2ituma ja 2pilase  arvamus asjadest ei ole tavaliselt oluline. Seal on ka ysna tavaline, et klassi suurus on 50-70 6pilast. Samas Ghana 6petaja ytles, et tihti peab ta olema hoopis ema eest, sest lapsed tulevad kooli s66mata (kodus lihtsalt ei ole syya) ja 6pilaste yldine hoiak kipub olema pessimistlik....
Teise pooles v6rdlesime erinevate riikide kultuurilisi ise2rasusi, alates sellest, kuidas riides k2iakse, l2petades sellega, mida selles riigis teha ei tohiks. Eesm2rgiks oli, lisaks yksteise tundma6ppimisele, saada kinnitust sellele, et me olemegi v2ga erinevad.  "There are many ways to skin the cat" ehk arusaam: yhte asja saab mitut moodi teha ja minu viis ei pruugi see ainuke 6ige olla. Paljudele osalejatele on siinolek omamoodi kultuurishokk ja niissugune arutelu aitab ka kohalikku kultuuri paremini m6ista. Deidre andis igale meist kaks oma raamatut, personaalselt signeeritud. J2rgmiseks n2dalaks peab esimese peatyki l2bi lugema :)
P2rast l6unat saime kokku oma tugiinimesega, kellega edaspidi kohtume kord n2dalas, et arutada erinevaid teemasid ja kysida k6ike, mis huvitab. Tund aega vestlesime koos nepaallasega meie tugiga proua  dr Pat Hanseniga, kes on 22retult p6nev ja paljun2inud inimene, k2inud muide ka Eestis ja Nepaalis ning tuli just tagasi Afganistaanist. Tegeleb haridusprojektidega ning on t66tanud ka USA haridusministeeriumis. Tema on see, kes aitab meil ennast analyysida ja oma seniseid kogemusi-teadmisi uut moodi n2ha.... ja ta kohe oskab selliseid kysimusi kysida, mis panevad sind rohkem r22kima :)
Siis ootas kolm MSU autot juba ukse ees, et meid Bozemani High Schooli transportida. Seekord me kooliga pikemalt ei tutvunud, kasutasime hoopis arvutiklassi. Arvutiklass oli suur kui karjakoppel, meie kahekymnene grupp h6ivas vaid yhe kolmandiku ruumist. V6rdluseks, Ukraina 6petaja ytles, et neil on kooli peale kuue v2ga vana arvutiga arvutiklass, kusjuures tema 6petab linnakoolis. Maakoolid pidavat paremini varustatud olema, sest saavad raha igasugustest arendusfondidest.
Lahe oli see, et suur lahmakas otsasein oli v2rvitud nii, et sinna sai markeriga kirjutada nagu tahvlile ning seda sai kasutada ka projektori ekraanina: kui projektoriga arvutist midagi seinale n2itad, siis saad pliiatsiga asju pildi peale v2i k2rvale juurde sodida ja nii asja selgemaks teha.( tahan endale ka :))) Hoopis lihtsam kui kallis puutetundlik Smart tahvel :P. Klassi teises otsas oli ka tavaline roheline tahvel olemas. Muide, facebook on arvutiklassis blokeeritud, sest muidu pidavat suhteliselt keeruline olema ainetunnis midagi teha.
Koolist nii palju, et see on ainult keskkool st et selles koolis k2ivad 15-18 aastased 6pilased. Juhiload on v6imalik saada juba 15 aastaselt, ja v2ga praktilistel kaalutlustel: suur osa inimesi on farmerid ja elavad eraldatult, vaja on, et pereliikmed juba v6imalikult vara tohiks tehnikaga t66tada ja ise vajadusel minna kas v6i poodi.

 6htune "sotsialiseerumine"